Perearstilt patsiendile

Allikas:

http://www.perearstiselts.ee/website/patsiendile/meelespea/22-perearstilt-patsiendile/276-perearstilt-patsiendile

 

 

PEREARSTILT PATSIENDILE
Neljapäev, 10 Juuni 2010 00:00

 


Perearsti ja patsiendi koostöö


Kuigi perearste nii kirutakse kui ka kiidetakse, on perearstide töökorralduses siiski palju sellist, mis vajaks selgitamist.

On hulganisti müüte ja eelarvamusi, mis takistavad head koostööd ning millest on vaja rääkida. Ootused arstiabi ja oma perearsti suhtes on nii iseenesestmõistetavad kui ka ebareaalsed. Mõne neist saab ellu viia, paljud on aga utoopilised ja rahaliselt teostamatud. Kui patsiendid appi tulevad ning ausat, sõbralikku ja konstruktiivset tagasisidet annavad, siis on kindlasti võimalik suurendada abi kvaliteeti ning vastastikust rahulolu. Usume, et aus kirjeldus sellest, mida pakutakse perearsti juures praegu, ning selge arusaam, milline on tasemel perearstiabi, mida meie, perearstid, suudame olemasoleva rahalise ressursi juures anda, aitab nii patsientidel kui ka tervishoiuametnikel aru saada, mis on kvaliteetne abi ja mis mitte.

Usume, et kui inimestel on piisavalt infot, siis on vastastikune mõistmine lihtsam ja lõpuks ka koostöö tulemuslikum. Kuigi perearstikeskused tegutsevad Eestis küll samade põhimõtete alusel, on siiski seaduste-määruste piires töökorralduse üle otsustamine iga keskuse enda pädevuses. Seetõttu võib just teie perearsti töökorraldus üldisest pisut erineda.

Selgitame perearstide töökorralduses enim kasutatavaid mõisteid:

1) koduvisiidid;
2) tõendid;
3) töö perearstikeskuses;
4) protseduurid ja analüüsid;
5) telefoni- ja meilikonsultatsioonid;
6) vastuvõtt;
7) saatekirjad;
8) kuidas vahetada perearsti.


Mis on koduvisiit?

Perearstidelt oodatakse sageli koduvisiitide tegemist. Peetakse enesestmõistetavaks, et kui inimene tunneb end halvasti või on haigestunud näiteks laps, siis peab perearst tulema inimese juurde, mitte vastupidi.

Haigele on selline visiit kindlasti mugavam, kuid see ei pruugi mitmel põhjusel otstarbekas olla, sest kodus on õige diagnoosi panemise võimalused piiratud. Tahame olla kindlad, mida ravida. Sageli tuleks teha vereanalüüs, kopsuröntgen või muu uuring, et täpsemini haiguse põhjust leida ja seda ravida. Kui määratakse õige ravi, on haige paranemise tõenäosus suurem, samuti on lisauuringuid tehes võimalik välistada näiteks antibiootikumide asjatut väljakirjutamist. Kõik see kehtib eriti laste kohta. Kokkuvõttes on kasu inimesele suurem.

Sõiduvahendi puudumine, mugavus või patsiendi aja kokkuhoid ei ole koduvisiidi näidustus. Samuti ei kehti enam kunagine soovitus, et haiget inimest ei saa arsti juurde tuua ja palavikuga välja ei minda. Hoopis olulisemaks peetakse tänapäeval abi kvaliteeti ning raviotsuste õigsust.

Koduvisiiti tehes kulutab arst rohkem aega. Ühe koduvisiidi ajal jõuaks aidata vähemalt 6–7 patsienti, kes on perearstikeskusesse visiidile tulnud. Kui perearsti või pereõe koduvisiiti on siiski vaja, siis otsustab selle vajaduse arst pärast patsiendiga nõupidamist.


Mis tõendeid arst väljastab?

Perearsti poole pöördutakse sageli kõikvõimalike tõendite saamiseks. Praegu on Eestis vähemalt 61 tõenditüüpi, millele aeg-ajalt perearsti allkirja küsimas käiakse. Igasuguse, näiliselt ka kõige väiksema tõendi kirjutamine tähendab tööd, sest oma allkirjaga vastutame selle eest, mis tõendil kirjas on.

Eestis kehtiva seaduse järgi kirjutab perearst tasuta järgmised dokumendid: retsept, töövõimetusleht, raviteenuse osutamist tõendav dokument teisele raviasutusele või õiguskaitseorganile ning töövõimekaotuse vormistamiseks vajalik dokument. Kõigi teiste tõendite eest võib perearst kehtestada mõistliku tasu. Perearst ei ole kohustatud tõendit väljastama võõrkeeles ja võib võtta tasu tõlkimise eest.

Koolist puudumise kohta perearstid enam tõendeid ei anna. Lapsevanema kohus on tagada laste koolikohustuse täitmine ning ükski tõend ei saa asendada õpetaja ja lapsevanema usaldust. Perearstid ei anna tõendit ka lasteaialapsele pärast haigusest paranemist. Arst saab tõendada pöörduja läbivaatust, haigestumist ja/või paranemist, aga mitte puudumist. Kohe-kohe muudetakse ka seadust nii, et koolist puudumise tõendamine jääb lapsevanema kohustuseks.

Ülikoolis eksamitest puudumise tõendid, akadeemilise puhkuse tõendid, töötukassa tõendid, ujulatõendid, laagritõendid jne – kõik need on sellised tõendid, mille eest perearst võib kehtestada mõistliku tasu.
Tõendeid haigestumise kohta (nt töövõimetusleht, tõend töötukassale, kindlustusele jms) ei anta kunagi tagantjärele. Kui on teada, et tõendit on vaja, tuleb perearsti oma haigestumisest informeerida esimesel haiguspäeval.

Alates 2011. aastast muutub perearstide väljastatavate tõendite süsteem. Sellest räägime edaspidi.


Kuidas toimub töö perearstikeskuses?

Enamikus perearstikeskustes tuleb perearsti vastuvõtule aeg registreerida. Seda on vaja nii perearsti kui ka patsientide aja paremaks planeerimiseks. Perearstikeskusesse või perearsti poole pöördudes tasub kohe mainida pöördumise põhjus. Kui teil on tõsisem mure, pääsete arsti juurde võimalikult kiiresti. Samuti võib olla vaja pikemat vastuvõtuaega, et oma murest rääkida. Kui soovite vastuvõtul rääkida korraga mitmest probleemist või pöördub arsti poole ühel ajal mitu pereliiget, reserveerige registratuuris mitu aega. Siis pääsevad ka järgmised patsiendid kokkulepitud ajal vastuvõtule.

Tänapäeva perearstikeskus toimib meeskonnatöö põhimõttel, kus arsti kõrval töötavad hästi koolitatud pereõed, kes võtavad patsiente ka iseseisvalt vastu. Nad nõustavad patsiente lihtsamate haiguste koduse ravi asjus ja jälgivad koos arstiga tervete laste arengut ning krooniliste haiguste kulgu. Ka pereõe vastuvõtule peab enamikus arstikeskustes varem registreeruma.

Kui ooteaeg arsti juurde tundub liiga pikk, rääkige oma murest julgelt pereõele. Tema tunneb enamasti ära patsiendi, kes vajab kohe arsti konsultatsiooni. Meie kogemus ütleb, et sageli võib olla tegemist juhuga, kus patsiendi arvates on vaja arsti, aga aidata saab ka pereõde. Tihti võib patsient vajada arsti kiiremini, kui ta ise arvab. Siis korraldab perearstikeskus vastuvõtuaja kiiremini, pakkudes lisaaja või leides teise arsti.

Paljudes perearstikeskustes on töö korraldatud nii, et beebidele on profülaktilisteks visiitideks eraldi aeg.


Protseduurid ja analüüsid

See, milliseid uuringuid ja protseduure tehakse perearstikeskuses kohapeal ja milliseid tellitakse väljastpoolt, võib olla väga erinev. Enamikus keskustes saab kohapeal anda vereanalüüse ja teha mõningaid kiirproove nii verest, uriinist kui ka näiteks kurgu-nina limast. Mõned perearstid teevad ka günekoloogilisi läbivaatusi ja PAP-teste ning jälgivad rasedaid, teised eelistavad aga rohkem pisikirurgiat, eemaldades näiteks sünnimärke, avades mädapaiseid, õmmeldes haavu. Täpsemat infot uuringute ja protseduuride kohta saate oma perearstikeskusest.

Kõik analüüsid, uuringud ja protseduurid on tasuta, kui haigekassa nende eest perearstile maksab ning kui perearst on need teile määranud. Üks levinumaid müüte on, et perearst ei tee uuringuid raha kokkuhoidmiseks ning saab ise selle arvelt rikastuda. See on vale, sest haigekassa maksab ainult patsientidele juba tehtud uuringute eest. Kui uuring on tegemata, jääb see raha haigekassasse ja arst sellest kasu ei saa.
Paljudes perearstikeskustes saab teha tasulisi protseduure ja uuringuid, mille eest haigekassa ei maksa, näiteks reisimiseks tehtavad vm tasulised vaktsiinid, uuringud ja analüüsid patsiendi enda soovil jne. Täpsemat teavet saate oma perearstikeskusest.


Telefoni- ja meilikonsultatsioonid

Väga palju tervisemuresid on võimalik lahendada telefoni või e-kirja teel. Kindlasti võite usaldada oma pereõde, kes vajaduse korral alati kõne arstile edasi suunab või arstilt nõu küsib. Sageli on asi korraldatud nii, et sel ajal, kui teie arstil on vastuvõtt, saab rääkida telefonis pereõega ja hiljem telefonitunni ajal arstiga.
Enamikus keskustes on eraldi aeg arsti telefonikonsultatsioonideks – see annab arstile rohkem aega ja süvenemisvõimalust helistaja probleemiga tegelda. Kujutage ise ette, kui istute arstikabinetis vastuvõtul, telefon heliseb pidevalt ja arst kuulab teiste patsientide muresid. See ei meeldiks teile. Niisiis on arusaadav, kui arstid kohe telefoni ei võta, isegi kui telefonikõne on väga lühike ning „vaja on vaid üht detaili täpsustada“.

Telefonikonsultatsioonid on heas perearstikeskuses korraldatud nii, et need ei sega samaaegu arsti või pereõe vastuvõttu.

Mõnes keskuses helistab perearst patsiendile tagasi, kuid see võib juhtuda alles pärast perearsti vastuvõtu lõppu – sinna võib kuluda mitu tundi. Nii saab arst teie haigusloo arvutist üles otsida ning enne teile helistamist sellega tutvuda. Teile helistades on ta juba kursis sellega, mis ravimit te võtnud olete või millised on analüüsid. Tuletame meelde, et perearstikeskusega suheldes tuleb alati värskendada oma kontaktandmeid.

Kui tegemist on eluohtlikult kiire situatsiooniga, tuleb kohe helistada 112, mitte oma perearstile.

Täpsemat teavet telefoni- või meilikonsultatsioonide kohta saate oma perearstikeskusest.


Arsti vastuvõtt

Perearstikeskustes on vastuvõtuajad erinevad. Arsti vastuvõtt peab igal tööpäeval kestma vähemalt 4 tundi, aga praksis peab olema avatud 8 tundi. Kogu tööpäeva jooksul saate võtta ühendust pereõega. Siiski on patsiente nii palju, et nelja tunniga saab piirduda harva, ja perearst pikendab vajaduse korral vastuvõttu. Selle võrra jäävad muud haigete vastuvõtuvälised tööd tegemata ning sageli venib perearsti tööpäev pikemaks kui 8 tundi.
Perearsti tööpäev ei koosne ainult vastuvõtust (ja koduvisiitidest). Enne või pärast vastuvõttu annab perearst telefonikonsultatsioone, kirjutab tõendeid või saatekirju, konsulteerib teiste erialaarstidega, täidab puuete dokumentatsiooni, koostab praksisega seonduvaid aruandeid, korraldab perearstiettevõtte tööd ning täiendab end. On elementaarne, et perearst täiendab ja koolitab ennast vähemalt 60 tundi aastas. Selle tõttu võib aeg-ajalt esineda töö ümberkorraldusi. Te ei tahaks ju, et teie arst ei ole ennast piisavalt koolitanud?

Perearsti tavaline tööpäev kestab vähemalt 8 tundi. Tööpäeva pikkus on haigekassa lepinguga reglementeeritud – see on kaheksa tundi. Erinev võib olla vastuvõtuaja pikkus, kuid see ei saa olla vähem kui neli tundi päevas. Et vastuvõtt kulgeks tõrgeteta ja nõuetekohaselt dokumenteeritult vähemalt neli tundi, tehakse päris põhjalikult eeltööd ning järeltööd, mida tavaliselt patsiendile eraldi ei kirjeldata – osa sellest tööst on näiteks seotud ettevõtlusega ja seetõttu patsiendile n-ö nähtamatu.

Enamikus perearstikeskustes on ka pereõdedel iseseisev vastuvõtt. Pereõde jälgib imikuid ja kroonilisi haigeid, teeb reisimeditsiini teavitustööd, nõustab ägedate haiguste korral, annab nõu toitumise, protseduuride, vajalike aruannete jne kohta.

Ajal, mil perearstikeskus on suletud, saate abi kas perearsti nõuandetelefonilt 1220 või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnast. Hädaolukorras kutsuge kiirabi (112).


Milleks on vaja saatekirja?

Saatekiri ei ole lihtsalt pilet eriarsti juurde. Saatekiri on kahe arsti vaheline arutelu ning selle väljastamiseks on kindel põhjus. Perearsti ülesanne on sõeluda välja lihtsamad juhtumid ja nendega ise tegelda, et eriarstidele jääksid keerulisemad, eriarsti pädevust nõudvad haigusjuhud. Esmalt tuleb patsiendil rääkida oma mure perearstile või pereõele. Tänapäeval tehakse perearstikeskustes palju protseduure, mida varem tehti eriarsti juures. Näiteks oskavad pereõed ise kõrva vaigust puhtaks loputada – seda ei pea enam ammu tegema kõrvaarsti juures. Samuti ei ole vaja näiteks probleemideta diabeedi või kõrgvererõhutõve korral regulaarselt eriarsti juures käia, sest neid haigusi jälgib ja ravib tänapäeval just perearst.

Kui perearst otsustab teid siiski eriarsti juurde edasi saata, võib vaja olla analüüse ja eelnevaid uuringuid. Nende tegemiseks või vastuste ootamiseks võib kuluda nädal või isegi kaks. Seetõttu ei ole kasu sellest, kui registreerute eriarsti juurde ja lähete samal päeval tund enne eriarsti vastuvõttu läbi perearsti juurest, et saatekirja saada. Sellisel juhul võib perearst keelduda saatekirja andmast, kuna tal ei ole võimalik teid enne korralikult läbi vaadata ega uurida. Perearst võib keelduda saatekirja andmast ka juhul, kui ta ei pea teie konsultatsiooni eriarsti juures meditsiiniliselt põhjendatuks. Säärasel juhul võite alati minna spetsialisti tasulisele konsultatsioonile.

Väga levinud on arvamus, et „perearst ei taha mind eriarsti juurde edasi saata, see on talle kulukas“. Eriarsti juurde saatmine on perearsti jaoks loomulikult tasuta. Kui perearstil on uuringuvõimalused ammendunud ja diagnoosi panemiseks või raviks on vaja kitsama eriala spetsialisti, siis pole mingit põhjust patsienti „enda juures kinni hoida“. Eespool oli juttu ka juhtumeist, kus perearstil on täielik õigus patsient saatekirjata jätta. Selle juhtumi puhul peab perearst teid eelkõige ise uurima ning olema sealjuures põhjalik ja täpne, et mitte teha vigu.


Kui perearst ei sobi

Võib juhtuda, et te ei ole perearstikeskuse töökorraldusega rahul. Rääkige sellest oma perearstiga, sest võib-olla on tegemist vääritimõistmise või möödarääkimisega, mis sageli tuleneb pidevast kiirustamisest. On tavaline, et patsient ootab perearstilt väga palju, ja siis on konfliktid kerged tekkima.

Kuidas töötavad teie perearst ja pereõde ning mis abi teie perearstikeskuses pakutakse, kõik see tuleks endale rahulikult selgeks teha, vesteldes personaliga või uurides perearstikeskuse kodulehte. Nii nagu teie ootate head ja sõbralikku käitumist ning professionaalsust oma perearstilt, nii ootab ka perearstikeskuse personal, et teie käitumine oleks viisakas ja sõbralik.

Inimesi on erinevaid ning erinevad on ka perearstikeskuse töötajad. Nad püüavad olla mõistvad, arusaajad ja viisakad. Perearstikeskusesse minnes tasub kindlasti säilitada rahulik meel ning varuda veidi kannatust. Nagu eespool selgitasime, on kõik tehtud selleks, et keskusesse tulles peaks võimalikult vähe ootama ning arst saaks pühenduda vaid teie probleemile. Tervisemured on juba kord sellised, et alati ei lähe kõik plaanitult.

Mida teha siis, kui tunnete, et koostöö perearstiga ei laabu? Siis tuleks analüüsida, mis on valesti, ja uurida, millised võimalused on teil oma perearsti vahetada. Juriidiliselt on selleks õigus igal kodanikul, aga võib juhtuda, et sobivaid arste lihtsalt ei ole. Eestis on mitukümmend nimistut hoopis ilma perearstita ning on palju valdu, kus abi annab ainult üks perearst. Suuremates linnades on aga hinnatud perearstidel nimistud täis.

Perearsti vahetamiseks tuleb enne uurida, kas soovitud perearst võtab nimistusse uusi liikmeid vastu. Perearstil on kohustus kindlustatud isik oma nimistusse võtta ainult siis, kui soovija elab rahvastikuregistri järgi selle perearsti teeninduspiirkonnas. Kuigi perearstinimistu maksimumpiir on 2000 isikut, ei soovi kõik perearstid oma nimistut nii suureks paisutada, sest nii jääb ühe haige jaoks sageli liiga vähe aega.

Kindlasti tuleks kaaluda perearsti vahetamist, kui vahetate elukohta ja senine perearstikeskus jääb uuest elukohast kaugele. Teie perearstil pole võimalik teha koduvisiiti väga kaugele või teise maakonda. Teil endalgi tekib sõiduprobleeme, kui tegemist on tõsisema haigestumisega.

Perearstiabi korraldab kohalik omavalitsus ning probleemide korral tulekski sinna pöörduda.