Vaktsineerimise tähtsusest, võimalustest ja riiklikust vaktsineerimiskavast

 

Allikas:

http://www.vaktsiin.ee/

 

Miks on vaktsineerimine vajalik?

Iga lapsevanem soovib kaitsta oma last haiguste eest.

Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis lapse ja enda kaitsmiseks raskete nakkushaiguste eest.

Oma lapse ja enda vaktsineerimisega aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki lapsi, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole.

Mis on nakkushaigused?

Nakkushaigusi põhjustavad haigustekitajad, milleks on enamasti silmale nähtamatud mikroorganismid: viirused või bakterid. Haigustekitajad võivad levida inimeselt inimesele õhu kaudu või käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase kaudu. Nakatumise järel tekib nakkushaigus. Võimatu on täpselt ennustada, kui raskelt keegi mõnda nakkushaigust põeks. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu.

Mis on immuniseerimiskava? 

Igas riigis kehtib riiklik immuniseerimiskava, mille alusel võimaldatakse teatud vaktsiine lastele ja täiskasvanutele tasuta. Immuniseerimiskava täiendatakse ja muudetakse vastavalt vajadustele ja võimalustele.

Eestis vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava alusel lapsi kokku 10 nakkushaiguse vastu. Lisaks võimaldatakse riigi kulul täiskasvanutele difteeria ja teetanuse kordusvaktsineerimisi. Riiklikult tagatakse ka marutõve kontaktijärgne immuniseerimine.

Sünnitusmajas vaktsineeritakse lapsi tuberkuloosi vastu ja alustatakse B-hepatiidi-vastast vaktsineerimist. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise kaitse , mistõttu imikueas B-hepatiidi vastu vaktsineeritud lapsed ei vaja 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. Tuberkuloosivaktsiin (BCG-vaktsiin) kaitseb tõhusalt väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei pruugi anda tuberkuloosi vastu eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta.

Kolme kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse vastu: difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus ja hemofiilusnakkus. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel liitvaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk mitte-tervikrakulist läkaköhavaktsiini ning inaktiveeritud lastehalvatusevaktsiini. Püsikindla immuunsuse kujundamiseks manustatakse nende haiguste vastaseid vaktsiine korduvalt.

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks, et leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi kõige tõhusamalt ära hoida, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest ainult nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu piisavalt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega leetritest ja mumpsist tingitud tüsistusi.

Difteeria ja teetanuse vastu vaktsineerimist tuleb jätkata täiskasvanueas 10-aastase intervalliga. See vaktsiin on täiskasvanutele tasuta ning seda võib teha perearsti juures.

 

Riiklik immuniseerimiskava

 http://www.perearst.ee

Riiklik vaktsineerimiskalender

VanusVaktsiini nimetus/ Manustamise kordsusTähiste seletused

12 tundi

HepB 1

B-viirushepatiidi vaktsiin

1–5 päeva

BCG

tuberkuloosivaktsiin

1 kuu

HepB 2

B-viirushepatiidi vaktsiin

2 kuudRotarix 1 või Rotateq (enteroviirus) http://www.vaktsiin.ee/laps/rotaviirusnakkus

3 kuud

DTPa-IPV-Hib 1

DTPa- difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne (puhastatud) läkaköha vaktsiin. 
IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin.
Hib – Haemofilus influenzae tüüp b

Prevenar 1 või Synflorix           

http://www.vaktsiin.ee/lapsevanemale/haigused/pneumokokknakkus/

 

 

4,5 kuud

 

DTPa-IPV- Hib 2

DTPa- difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne (puhastatud) läkaköha vaktsiin. 
IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin.
Hib – Haemofilus influenzae tüüp b

Prevenar 2 või Synflorix

 

Rotarix 1 või Rotateq (enteroviirus)

http://www.vaktsiin.ee/laps/rotaviirusnakkus

 

 

6 kuud

 

 

HepB 3, DTPa-IPV-Hib 3

DTPa- difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne (puhastatud) läkaköha vaktsiin. 
IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin.
Hib – Haemofilus influenzae tüüp b

Prevenar 3 või Synflorix; Rotarix 2 või Rotateq

 

 

1 aasta

MMR 1

leetrite, mumpsi, punetiste vaktsiin

Puukentsefaliit –alates esimesest eluaastast puugiohtlikes piirkondades (sh Eestis) vajalik eelnev vaktsineerimine

http://www.vaktsiin.ee/laps/puukentsefaliit

 

 

2 aastat

 

DTPa-IPV-Hib 4

DTPa- difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne (puhastatud) läkaköha 
IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin.
Hib – Haemofilus influenzae tüüp b

Prevenar 4 või Synflorix

 

 

 

6-7 aastat

 

DTPa-IPV 5

DTPa- difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne (puhastatud) läkaköha 
IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin

 

12 A

HepB 1,2,3

 

Alates 12-ndast eluaastast  tüdrukutel võimalik vaktsineerida    emakakaelavähi vastu

http:// www.hpv.ee

 

13 A

MMR 2

leetrite, mumpsi, punetiste vaktsiin

HepB 1,2,3

 

15-16 A

dT 6

difteeria- ja teetanusevaktsiin

17 A

dT 7

difteeria- ja teetanusevaktsiin


Kuidas immuunsüsteem nakkushaiguste eest kaitseb?

Kui inimene nakatub, siis on immuunsüsteemil haigustekitajatest jagusaamiseks vaja need kõigepealt ära tunda. Valged verelibled tuvastavad haigustekitajaid teatud molekulide järgi, mida nimetatakse antigeenideks. Edaspidi hakkavad valged verelibled antigeenide alusel tootma just täpselt selle viiruse või bakteri vastaseid antikehi.

Antikehadel on kaks ülesannet:

rünnata haigustekitajaid, et haigusest jagu saada ja

kaitsta inimest ka edaspidi selle nakkushaiguse eest.

Antikehi ei hakata tootma kohe, kui inimene nakatub, vaid selleks kulub aega. Seni võivad haigustekitajad inimese kehas põletikku tekitades ja mürkaineid tootes teha palju kahju. Järgmisel korral samade haigustekitajatega nakatudes on immuunsüsteem juba õppinud neid ära tundma ja nendest jagu saama – nakkushaigust ei teki või see tekib palju kergemal kujul. Selle kohta öeldakse, et inimene on muutunud haiguse suhtes immuunseks.

Väikest last kaitsevad esimestel elukuudel ka temale ema vereringest raseduse ajal üle läinud antikehad. Emalt saadud antikehad kaovad lapse vereringest reeglina esimese elupoolaasta jooksul, kuid erinevate haiguste vastaste antikehade hulk ja püsimisaeg pole ühesugused. Näiteks läkaköha vastu saab laps emalt üsna vähe kaitset.

 

Kuidas vaktsiinid nakkushaiguste eest kaitsevad? 

Vaktsineerimine on väga looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Vaktsiin sisaldab haigust
tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb.
Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta.
Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel,
kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. Vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta.

Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud laps nakatub, siis on immuunsüsteem kohe valmis teda
kaitsma. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud
ka nakkuse levimine teistele inimestele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste
puhanguid. Kui aga suureneb vaktsineerimata inimeste osakaal, võivad tekkida haiguspuhangud –
selliseid näiteid võib viimastel aastakümnetel tuua mitmest Euroopa riigist.

Vaktsiine on eri tüüpi:

Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama
haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks
tuberkuloosivaktsiin ning leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin.

Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks
süstitav lastehalvatusevaktsiin.

Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse
tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab
kolme erinevat antigeeni, b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja
B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab ühte antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiin sisaldavad mõlemad
samuti üht antigeeni, milleks on kahjutu toksoid.

Vaktsiinides on väga väikestes kogustes abiaineid, mis on vajalikud vaktsiinide tõhususe ja ohutuse
suurendamiseks. Nendel väikestel ainekogustel mingit toksilist toimet ei ole.

Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub veidi aega immuunsuse kujunemiseni. See aeg on
tavaliselt paar nädalat. Immuunsuse püsimisele aitab kaasa immuunsüsteemi korduv kokkupuude
antigeenidega. Seetõttu manustatakse teatud vaktsiine kava järgi korduvalt.

 

Kui tõhusad on vaktsiinid? 

Vaktsiinide tõhusust hinnatakse selle alusel, kui suurel hulgal vaktsineeritutest tekkisid immuunsuseks vajalikud antikehad ja selle alusel, kui paljudel haigestumine ära hoitakse.

Vaktsiinid on väga tõhusad – tänu neile on teatud nakkushaigustesse haigestumine oluliselt vähenenud või üldse kadunud. Enamus lapseeas tehtavatest vaktsineerimistest kujundavad immuunsuse 90-99%-l vaktsineeritutest. Mõnevõrra väiksem tõhusus on läkaköhavaktsiinil (ligikaudu 85%) ja tuberkuloosivaktsiinil (kuni 80%). Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud laps seda haigust ka põeb, teeb ta seda kergemal kujul.