Kergemad haigused

Allikas:

http://www.inimene.ee/index.php?disease=k&sisu=disease&did=389

http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus&central_id=33

 

Köha

Ülevaade

Köha on reflektoorne hingamisteede kaitsemehhanism, mille abil organism püüab takistada hingamisteedes olevate ärritajate liikumist sügavamale kopsu. 
Köha tekitab järsk tugev väljahingamisliigutus. 
Köha on väga sage erinevate haiguste puhul tekkiv sümptom, mida esineb kõigil inimestel. Köha on sageli lihtsa külmetuse kiirelt ja iseenesest mööduv tagajärg, aga võib olla märk palju raskema haiguse olemasolust.

Köha tekib hingamisteedes olevate närvide ärrituse tagajärjel. Ärritajaks võib olla põletik või mehhaanilised (tolm, lima, võõrkeha, surve väljaspoolt) ja keemilised (aurud, maohape) tegurid. 
Ärrituse tagajärjel tekib järsk väljahingamisliigutus ja õhk surutakse kiiresti kopsudest välja.  


Sekreedi ehk röga eritumise järgi on köha märg ehk produktiivne või kuiv ehk mitteproduktiivne. Röga võib olla limane, mädane või verine.
Köha tekib lisaks hingamisteede haigustele ka südame- (südamepuudulikkus), söögitoru-, kilpnäärme-, ja keskseinandi haiguste korral. 
Köha kestuse järgi jaotatakse köha lühiajaliseks ja pikaajaliseks ehk krooniliseks (üle 3 nädala).

Koduse ravi võimalused

Külmetushaiguste ägeda köha puhul võib kasutada köha leevendamiseks erinevaid vahendeid ja apteegist retseptita saadavaid ravimeid. 
Teistel juhtudel sõltub ravi köha põhjustavast haigusest ning vajadusel kasutatakse lisaks köha leevendavaid vahendeid.

Köha leevendavad ravimid jaotatakse köha pärssivateks (kodeiin, dekstrometorfaan), mis pidurdavad köharefleksi ja röga lahtistavateks (bromheksiin, atsetüültsüsteiin, ambroksool), mis muudavad röga vedelamaks ja kergemini välja köhitavaks ning lisavad rögaeritust. 


Kuna köha on kaitsemehhanism, mis puhastab hingamisteid, siis ei tohi röga eritumise korral köhapärssijaid kasutatada! Köha pärssivaid ravimeid kasutatakse ainult lühiajaliselt kuiva ärritava kauakestva köha puhul. 
Köha puhul on soovitav rohkelt juua, see soodustab röga tekkimist (võib kasutada ravimtaimeteesid) ning toaõhu niisutamine võib olla leevendavaks vahendiks.

Arsti poole pöörduge juhul, kui:

- kaasneb hingamistakistus ja õhupuudustunne,
- köha tekib väga järsku või sissehingamine on takistatud ja heliline (võimalik võõrkeha sissehingamine),

- köhaga kaasenvad teised vaevused (palavik, valu rinnus, kõhuvalu),

- köha on haukuv, 

- röga on ebameeldiva lõhnaga, mädane,
- esineb veriköha,

- köha alla kolmekuusel imikul,
- köha on pikaaegne,

- pikaaegse köhaga kaasneb kaalulangus.

 

Nohu

Ägeda nohu põhjustajaks võivad olla külmetus, viirused või allergeenid. Nohu tekib siis, kui organismi kaitsevõime on langenud.

Külmetamine ja vaimne ülepinge muudavad teid nohule vastuvõtlikumaks. Haigestumist saab ära hoida, kui karastate end ja spordite. Riidese pange end nii, et ei hakkaks palav ega jahe. Jalad olgu kuivad!

Viiruslikule nohule eelnevad peavalu, väsimus, kehatemperatuur võib tõusta. Nohu algab kipitustundega ninas, sagedasti ajab aevastama. Nina limaskest läheb tursesse. Lima on alguses vedel, hiljem muutub paksemaks. Kui vaevlete viirusliku nohu küüsis, siis teadke, et see ei ole külmetamise tagajärg. Olete saanud nakkuse.

Kui nohu on juba käes, siis tuleks juua rohkesti vedelikku - mahla, ravimteed, mineraalvett. Abi võib saada kuumadest jalavannidest. Nina ja näo piirkonda võib asetada soolaga täidetud kuumad riidekotikesed. Nohu algstaadiumis aitavad purukstambitud sibulaga täidetud marlilapid, mida tuleks hoida nina ees viis-kuus korda päeva jooksul.

Ninakinnisuse leevendamiseks on soovitatav kasutada pseudiefedriini või teisi nina limaskesta turset vähendavaid ravimeid. Pseudiefedriin on retseptiravim, ilma arstitäheta saab vajaliku koguse kätte, kui joote Coldrexi raviteed. Ninatilku võib kasutada aerosoolina neli-viis korda päevas kolme-nelja päeva vältel. Pikemaaegsel tarvitamisel põhjustavad need ravimid ise ninakinnisust ning seetõttu lõpetage nende kasutamine hiljemalt nädala pärast.

Kui nohusse jääb imik, siis on see tema jaoks tõsine haigus. Puhastage ninasõõrmed enne toitmist. Esimesel paaril päeval aitab imikul nohust jagu saada ema rinnapiima ninna tilgutamine.

Nohu tüsistusena võivad tekkida nina kõrvalurgete põletikud või keskkõrvapõletik. Et neid tüsistusi ära hoida, tuleks nohu välja ravida. Nuuskamisel ärge sulgege mõlemaid sõõrmeid korraga, vaid kordamööda.

Kui siiski tekib ninakõrvalurgete põletik, annab see endast märku tugeva survetundega ja valuga põse või otsmiku piirkonnas. Surve ja valu tugevnevad kummardamisel, kehatemperatuur tõuseb, ninaeritus muutub mädaseks. Nüüd tuleks küll arsti poole pöörduda.

 

Külmetused-viirused

Esimeseks külmetuse tunnuseks on enamasti kratsimis- ja kipitustunne kurgus. Sellele võib lisanduda kerge valulikkus neelamisel. 
Külmetusega kaasnevad ka köha, nohu, üldine halb enesetunne ja tihti ka palavik. 
Kõige sagedamini esineb kurguvalu kevadel ja sügisel, kui on liikvel palju viirushaigusi. 


Viirushaigused levivad piisknakkusega (nt gripp), toiduga ja joogiga (nt A-hepatiit ehk kollatõbi), koevedelikega (nt AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega (nt entsefaliit, marutaud) või puutekontakti teel (nt leetrid).



Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.  

 

Paragrippi tunneb kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole. 

Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumisega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu (kõnekeeles ka silma- või kõhugripp). 
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.  

 

Tuulerõuged on palavikuga kulgev lööbehaigus, mida 95% inimestest põeb lapsepõlves. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et haigestunu pereliikmed nakatuvad kahe nädala pärast 90%-lise tõenäosusega. 

Eestis vaktsineeritakse kõiki lapsi järgmiste nakkushaiguste vastu: tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit (lastehalvatus), leetrid, 
punetised, mumps ja Hemofilus influenza tüüp B (ajukelme ja aju põletik või keskkõrvapõletik).